Programm
Programmi eesmärk ja prioriteedid
Programmi eesmärk
Programmi strateegiline eesmärk on edendada ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Programmi konkreetne eesmärk on muuta laiem piiriala elustandardi ja investeerimiskliima parendamisele suunatud tegevustega nii selle elanikele kui ka ettevõtetele atraktiivseks kohaks.PROGRAMMI PRIORITEEDID
Prioriteet I: Sotsiaalmajanduslik arengSee prioriteet keskendub piiriäärse regiooni konkurentsivõime strateegilisele arendamisele ettevõtluse ja tööturu arengu toetamise, kommunikatsioonivõrkude täiustamise ja regiooni turismipotentsiaali uurimise ning ka tõhusa ja ohutu piirisüsteemi tagamise kaudu.
- Meede 1.1 Sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ning ettevõtlikkuse edendamine;
- Meede 1.2 Transport, logistika ja kommunikatsioonilahendused;
- Meede 1.3 Turismi arendamine.
See prioriteet on suunatud ühiste probleemide lahendamisele ning ühistegevuste algatamisele ja jätkamisele ühist huvi pakkuvates valdkondades mõlemal pool piiri.
- Meede 2.1 Ühised keskkonna- ja looduskaitsealased tegevused;
- Meede 2.2 Ajaloo ja kultuuripärandi säilitamine, kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine;
- Meede 2.3 Energiakasutuse parendamine ja taastuvenergia allikate edendamine.
See prioriteet keskendub väikesemahulistele tegevustele piiriäärsete regioonide koostöö parandamiseks, toetades tervet rida erinevaid tegevusi, mille teostajateks on regiooni parema integreerituse saavutamise kontekstis kriitilise tähtsusega regionaalsed ja kohalikud omavalitsused ja erinevad ühiskonna osapooled.
- Meede 3.1 Kohaliku algatuse arendamine, kohalike ja regionaalsete võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmine;
- Meede 3.2 Koostöö kultuuri-, spordi-, hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
Programmipiirkond
- Läti: Latgale, Vidzeme; lähipiirkonnad: Riia linn ja Pieriga
- Eesti: Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti; lähipiirkond: Põhja-Eesti
- Venemaa: Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.
Kes võivad taotleda?
Taotlejad ja nende partnerid peavad asuma (omama juriidilist aadressi) programmipiirkonnas. Kuni 20% programmist eraldatavatest vahenditest võib kasutada Eestis ja Lätis lähipiirkondadest pärit projektipartnerite kulutuste rahastamiseks.Rakenduseeskirja artikli 40 kohaselt peab igasse projekti olema kaasatud vähemalt kaks projektipartnerit, kellest vähemalt üks projektipartner peab asuma ühe liikmesriikidest programmipiirkonnas ja vähemalt üks projektipartner Vene Föderatsiooni programmipiirkonnas.
Taotleja ja projektipartnerid peavad olema ühed järgmistest asutustest:
- Riiklikud, regionaalsed või kohalikud võimuorganid;
- Ühe või mitme riikliku, regionaalse või kohaliku võimuorgani poolt asutatud assotsiatsioonid/liidud;
- Avaliku sektoriga võrdsustatud asutused (mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik):
- mis on asutatud üldistes huvides, mis ei ole oma olemuselt tööstuslik ega tulunduslik,
- mis on juriidiline isik,
- mis on suuremas ulatuses riigi, regionaalse või kohaliku võimuorganite või teiste avalik-õiguslike organite poolt rahastatav või mille juhtimist kontrollivad nimetatud organid või selle haldusnõukogu, juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui pooled määravad ametisse eespool riigi, regionaalse või kohaliku võimuorganid või teiste avalik-õiguslike organid (näiteks kohalike omavalitsuste või riigiettevõtted, ametiühingud, meditsiiniasutused, muuseumid, jne)
- Ühe või enama avalik-õigusliku organi poolt moodustatud assotsiatsioonid/liidud;
- Valitsusvälised organisatsioonid ja teised mittetulundusühendused;
- Haridusasutused (koolid, lasteaiad, kolledžid, instituudid, ülikoolid);
- Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi nimetatud „VKEd“) (ainult Prioriteedi 1 raames).
- Eraettevõte on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte, mis tähendab, et sel on vähem kui 250 töötajat ja selle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või selle aastabilanss kokku ei ületa 43 miljonit eurot;
- VKEd võivad olla rahastamiseks abikõlblikud projektides, mille otsene eesmärk on mittetulunduslik;
- VKEsid kaasavate projektide tulemused peavad olema kättesaadavad kasutamiseks laiemale avalikkusele, st ligipääs nendele tulemustele ei tohi piirduda ainult projektipartneritega;
- VKE osalemisel projektipartnerina on programmist eraldatava maksimaalse kaasrahastuse määr 50% selle VKE abikõlblikest kogukuludest;
- VKE ei tohi olla projekti toetusesaaja;
- VKE ei tohi olla ainus osalevast riigist pärit partner;
Rahastamine
Programmi kogumaht on 65 319 629 EUR, millest 47 774 729 EUR on Euroopa Ühenduse ning 15 909 000 EUR Venemaa finantseering ja 1 635 900 EUR on programmis osalevate EL liikmesriikide kaasrahastus tehnilise abi tarvis.
Täiendavalt panustatakse Eesti riigi eelarvest 9 081 558 EUR suuremahuliste piiriüleste koostööprojektide tarvis, mis hõlmavad partnereid Eestist ja Venemaalt.
Programmi ENPI kaasrahastuse määr riiklikele - ning omavalitsusasutustele, avaliku sektoriga võrdsustatud asutustele, mittetulundusühendustele on kuni 90% projekti abikõlblikest kogukuludest. Toetusesaaja ja projektipartneri(te) omapoolne panus projekti peab moodustama vähemalt 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. VKEd (ainult esimese prioriteedi raames) omafinantseerimise määr on min. 50%.
Programmi juhtimine
- Ühine seirekomitee,
- Ühine korraldusasutus:
- Ühise korraldusasutuse tegevjuhtimise sektsioon,
- Ühise korraldusasutuse finantsjuhtimise sektsioon,
- Ühise korraldusasutuse siseauditi sektsioon,
- Ühine tehniline sekretariaat,
- Ühise tehnilise sekretariaadi harukontorid,
- Auditi töörühm.